Blog

Millised on internetiturunduse trendid aastal 2017?

Internetiturundustrendid 2017Selles postituses proovime ennustada, milline võiks välja näha 2017. aasta digiturunduse maastik.

Uus aasta, mis juba hoogsalt käima on läinud, tõotab meie hinnangul digiturunduses igatahes põnev tulla. Eeskätt on tunne selline seepärast, et turundajad on hakanud üha enam katsetama uute lahendustega ning samal ajal muutuvad ka kliendid järjest targemaks ja teadlikumaks (seda nii pakutavate lahenduste kui ka oma soovide osas).

Vaatame lähemalt, mis on sel aastal turunduses kuumad trendid ja tegevused.

Sisuturundus on jätkuvalt populaarne

Digiturundusega tegelev ettevõtte Smart Insights viis hiljaaegu läbi küsitluse maailma turundajate seas. Eesmärgiks oli teada saada, mis saab nende hinnangul populaarseimaks digitaalse turunduse tööriistaks 2017. aastal. Vastuse andis 2352(!) turundajat üle maailma(!).

Tulemus: veidi üle 20 protsendi vastajate meelest on uuel aastal ägedaimaks turundustööriistaks sisuturundus.

Sisuturunduse all peame siis silmas blogisid, meiliturundust, artikleid, kodulehti, sõnumeid erinevates sotsiaalmeedia kanalites ja palju muud taolist.

Näiteks Social Media Examineri andmeil 45 protsenti turundajatest peab just blogi #1 kõige tähtsamaks sisuturunduse tööriistaks.

NewsCred Insightsi andmetel kulutab üks inimene keskmiselt ainult 37 sekundit artikli või blogipostituse lugemiseks. Inimesed hindavad üha enam lihtsat, kiiret, konkreetset kuid sisukat sõnumit.Parimad internetiturunduse meetmed

Sisturunduse populaarsus ei lange ka uuel aastal. Selle aastanumbri sees oodatakse sisuturundusega tegelemise kasvu. Üha enam ettevõtteid panustab oma äri turundamise puhul just sisu tootmisesse. Sisuturundusele pühendunud ettevõtte Content Marketing Institute’i andmeil ennustavad B2B turundajad sisuturunduse mahu kasvu 70 protsenti, võrreldes 2016. aastaga.

Üha enam pannakse rõhku ka tulemuste mõõtmisele. Nii jõuab kiiremini soovitud eesmärkide täitmiseni. Kuidas siis muidu panust hinnata või jõuda arusaamisele, kui tõhus on üks või teine postitus või artikkel olnud? Mõõtmisest ja mõõtmistööriistadest olen lähemalt kirjutanud siin.

Üks tõusev trend sisuturunduse maailmas on e-maili turundus.

Tõsiselt ka, Sa mõtled?

Need samad uudiskirjad ja kõik muu taoline, mida sa kunagi ei ava ja läheb otsejoones prügikasti?

Jah, just need samad!

Olen ise ka mõelnud, et mismoodi see toimib. Üks päev aga registreerisin end nendest uudiskirja listidest maha, mida ma ei soovinud saada, ja jätsin alles need, mis minu jaoks huvipakkuvad olid. Üllataval kombel olen hakanud uudiskirju rohkem avama, sest nad ei aja mind enam närvi. Neid ei tule nii palju ja sisu, mida ma postkastist leian on huvitav ja kontsentreeritud. Samuti on need isikustatud ja sisuga, mis just minule sobib ja huvi pakub.

Campaign Monitori hinnangul on e-maili turundus praegu võimsam kui kunagi varem. E-mail on 40 korda efektiivsem kui Facebook või Twitter. Meiliturunduse puhul tuleb aga arvestada sellega, et täna on inimeste tarbimisharjumused muutunud. Pigem kasutatakse mobiilseid seadmeid, mida tuleb e-uudiskirjade saatmise puhul silmas pidada.

Kuid e-maili turundusest räägin lähemalt juba järgmiste postituste seas! Praegu sellel pikemalt rohkem ei peatu.

Virtuaalne reaalsus + reaalne elu

Virtuaalne reaalsusPärast seda, kui Pokemon Go tutvustas paljudele virtuaalset reaalsust, mis on toodud reaalsesse ellu (AR – Augmented Reality), siis ennustatakse sellele dominantset positsiooni sotsiaalmeedias ka uuel aastal.

Mis see augmenteeritud reaalsus (AR) siis ikkagi on? See tähendab lihtsamalt öeldes, et reaalne elu on ühildatud nutiseadmetega. Näeme reaalset pilti kas siis mobiili või tahvelarvuti kaudu ja saame teatud tegevusi sedaviisi teha.

Augmenteeritud reaalsus pakub füüsilisi objekte näha oma ekraanil täpselt nii nagu on reaalses elus. Virtuaalreaalsusest erineb see sellevõrra, et virtuaalreaalsuses me näeme objekte ekraanil, kuid neid pole füüsiliselt reaalselt seal olemas.

Tänaseks on populaarseimaks näiteks Pokemon Go selles vallas. Augmenteeritud reaalsuseks on üldjuhul vaja ühilduvust Google Mapsiga, internetti ja/või WiFi olemasolu.

Mäng kuvab pildi ekraanile täpselt reaalses elus oleva pildi, kuhu ilmuvad Pokemoni tegelased, keda püüdma peab. Seega saab mängu mängida igal pool, peaasi, et oleks Mapsi rakendus ja internetilevi.

Kui muidu on murekohaks olnud inimeste liialt vähese aktiivsusega nutitelefonides istumine, siis sellised rakendused ajendavad inimesi rohkem liikuma.

Statistikast nii palju, et augmenteeritud reaalsuse kasumiks ennustatakse 2020 aastaks 100 miljardit ja AR prillide tänavuseks müügitulemuseks vähemalt 1,2 miljardit. Vaata lähemalt siit.

Igal juhul on tegemist väga kuuma trendiga, mille poole täna turundajad oma pilgud on pööranud ja ettevõtjad üha enam sellesse investeerima hakanud.

Virtuaalne assistent

Üha enam võetakse kasutusele ka ChatBote. Sciens.io blogi kaudu saame teada, et tegemist on programmidega, mis suhtlevad inimestega sõnumiäppide vahendusel (nagu Messenger).

Virtuaalne assistent - chatbotNende peamine eesmärk on aidata inimesi lihtsamatele küsimustele vastuste leidmisel, teenuste broneerimisel, poodide puhul allahindluste leidmisel ja palju muud taolist. Chatbot on hea võimalus tegelikult oma kliendiga vahetusse vestlusesse laskuda ja anda talle parimat võimalikku nõu.

Chatbotid meenutavad veidi Apple Sirit (tehisintellekt, mis on meie telefonidesse sisse ehitatud ja kelle käest saab samuti informatsiooni küsida), kuid Chatbot võimaldab meil inimestega suhelda sõnumisüsteemide kaudu. See ei nõua ühegi rakenduse alla laadimist, kuna enamus vestlusi võib käia SMSi teel või internetis. Kuid samas siiski toimib ka Messengeri, Viberi või muu taolise süsteemiga.

Mis eristab Chatboti Sirist, on see, et selle taga on ettevõte ja/või isik ise. Tegemist on personaalse süsteemiga. On lihtne, kiire ja mugav.

Chatbotid on tulnud selleks, et jääda ja üha tõusev trend. Mida aeg edasi, seda rohkem liigume selles suunas, et ettevõtted peaksid olema kättesaadavad igal ajal ja kellaajal. Samuti soovivad inimesed täna rohkem suhelda sõnumite teel, kui otse ja tahavad oma infot kätte saada võimalikult kiiresti.

Mobiilsete seadmete kasvav pealetung

Google kavatseb üsna pea võtta kasutusele süsteemi mobile-first web index. Seniajani on kõik ettevõtted saanud Google’iga diili teha, et just nende koduleht otsingute hulgast esimeste seas välja tuleks, vaatamata sellele, kas su koduleht on mobiilisõbralik või mitte.

Mobiilsed seadmedNüüdsest rakendab Google süsteemi, kus mobiilisõbralikud veebilehed tulevad otsingus ennem üles, kui need, mis seda ei ole. Sellega tahab Google esindada oma suurimat kasutajaskonda ehk mobiiliotsingut teostavaid inimesi. Mobiilne kogemus muutub seega üha mugavamaks.

Mobiilsete seadmete kasutus on edetabelites kõrgetel kohtadel ja trend on kasvav. Eelmise aasta numbrite põhjal võib välja tuua StatCounteri globaalse statistika – 51,3 protsenti inimestest kasutab internetti just mobiilse vahendi kaudu ja 48,7 protsenti klassikalise (desktop)arvuti kaudu. Ad Age ennustab aasta lõpuks, et mobiilsete vahendite kasutamine online’i jaoks tõuseb lausa 75 protsendini.

Sellistest numbritest lähtuvalt tuleb tõdeda vaid üht – üha rohkem ja rohkem tuleb turunduses oma energia suunata just sellele, et inimeste kasutajakogemus nii nutitelefonides kui ka tahvelarvutites oleks mugavaim. Mobiiliturundus kasvab sellega koos kiiremini kui kunagi varem.

Siit ka küsimus, kas Sinu veebileht on juba mobiilsele versioonile optimeeritud?  Testi oma kodulehe mobiilisõbralikkust Google’is https://search.google.com/search-console/mobile-friendly.

Rohkem visuaali ehk infograafikuid

Hiljaaegu viis Venngage läbi uuringu üle 300 turundaja seas, et teada saada, kuidas ja kui palju visuaal on mõjutanud nende turundusstrateegiaid paari viimase aasta jooksul ja millised on nende plaanid selleks aastaks.

Aastal 2016 kasutati visuaali 130 protsenti rohkem kui 2015. Üle 90 protsendi vastanutest kasutas visuaali rohkem kui pooltel avaldatud artiklitel.

Infograaf, infograafikud, visuaal

Kõige populaarsemateks visuaalideks on fotopankadest võetud pildid ja infograafikud. Kõige rohkem engagementi ehk seotust saadi just infograafikute, tabelite ja muu visualiseeritud andmete kogumitega.

Infograafik, visuaali olulisusKui küsiti, kui oluline on visuaalse sisu kasutamine, vastas 60 protsenti turundajatest, et see on äärmiselt vajalik ning 30 protsenti jäi seisukohale, et see on väga vajalik.

Üsna kõnekas on ka see, et kolmandik vastajatest kulutakski kogu oma eelarve just visuaalse poole peale.

Nii, et tõenäoliselt visuaali kasutamine oma tekstide, artiklite, blogipostituste ja muu taolise sisu juures on vajalik. Mida aastad edasi, seda rohkem turundajad seda kasutavad ja leiavad selle äärmiselt vajaliku. Ega nad seda ilma põhjuseta ei arvaks, kui neil poleks kogemust ja tõestust klientide, lugejate, vaatajate näol.

Content Marketing Institute’i andmetel „like“’itakse ja jagatakse sotsiaalmeedias infograafikutega postitusi kolm korda rohkem kui mõne muu sisuga postitusi.

Rohkem videoid ja live’e

Just kirjutasin enne, et inimene kulutab ühe artikli või postituse lugemiseks kõigest 37 sekundit. Reaalsuses oleme üha rohkem liikumas aga seda teed, et inimesed tahavad üha enam saada informatsiooni audiovisuaalses, pildilises formaadis.

Populaarsust on juurde kogumas videoklipid, videoõpetused, videosõnumid, videoblogid ehk vlogid ja palju muud sarnast.

Trendid näitavad, et aastaks 2017 moodustavad videod 74 protsenti kogu internetiliiklusest.

Aastaks 2019 ennustatakse, et 80 protsenti internetiliiklusest moodustavad videod.

Facebook live, otseülekanneTihtipeale tuleb ka mul endal ette YouTube’is videoõpetuste otsimist, kui on tarvis teada, kuidas Photoshopiga pilti töödelda või pluusilt kõige paremini plekk välja saada.

Üheks viimase aja popimaks videotüübiks on Facebook Live. Sellega on hea tõmmata oma ettevõtte Facebooki lehele rohkem tähelepanu, saada enam jälgijaid ja teavitada oma fänne toimuvast just nüüd ja praegu. Samas ei juhtu ka midagi, kui su fännid ja muidu huvilised live’i ei näe. Seda saab ka järele vaadata. Seega ei jää keegi ilma.

Native Advertising?

Kindlasti on paljud teist märganud uudisteportaale kruttides sisuplokki nimega „sisuturundus“. Välismaal tuntakse seda osa meediast ja turundusest pigem Native Advertising nimetuse all.

Tõenäoliselt on see saanud oma nimetuse selle järgi, et tegemist on reklaamuudistega, mis sulanduvad päevakajalisi sündmuseid vahendavate uudiste vahele. Seega on inimestel võimalus statistikast rääkivate uudiste sekka lugeda ka artikleid pesumasinate võrdlusest või talvise näohoolduse vajalikkusest.

Tegemist on artiklitega, milles peidavad endas kindlate firmade, brändide ja/või isikute nimesid. Sellisel viisil pole see tegemist varjatud reklaamuudisega, vaid üsna selgelt on juures sisuturunduse märge (pildil kollasega välja toodud), et mitte tarbijat eksitada.

Sulanduv reklaam ehk native advertising

Postimees.ee kuvatõmmis (27.02)

Kuid on olemas ka varjatud reklaamiga artiklid, mis on nõnda osavalt kirja pandud, et on lugejal on raske tegelikult öelda, kas see sisaldab reklaami või mitte.

Sisuturundaja poole pealt on selliseid artikleid ühe brändi toote reklaamimiseks üsna raske osavalt teha. Oluline on ka see, et ka ajakirjanikud neid hiljem avaldada sooviksid. Selleks, et mingit toodet või nime artiklisse sisse kirjutada, peab sisuturundaja  sellele ümber mõtlema ühe hea loo, mis paneb inimesi lugu klikkima ja lugema.

See on keeruline, kuid võimalik. Üks hea sisuga artikkel võib Sinu ettevõtte lehele tuua rohkelt huvilisi ja potentsiaalseid kliente.

Seega kokkuvõttes, ka sõna jõudu ei maksa alahinnata täna rohkelt piltide, infograafikute ja videotega täituval internetimaastikul.

Kuigi paljud turundajad just nendesse visuaali pakkuvatesse väljunditesse üha rohkem panustavad, ei jää tegelikult ka tekstikujul sisuline turundus seepärast tagasihoidlikumasse rolli ning selle väärtust ei tohiks arvata väiksemaks, kui see tegelikult on.

 

Mida sisaldab Sinu või ettevõtte tänavune turundusplaan?

Juhul, kui soovid oma plaani uuendust ja värskust tuua või sootuks seda otsast lõpuni koostada, siis kirjuta meile. Mõtleme koos! Kirjuta info@digiturundus.ee

 

Autorid: Marie Kukk ja Veiko Ristissaar

Fotode allikad:

Tags: , , , , , , , , ,